Tootjate tohutu valiku ja erinevate kaubamärkide esiletõstetud arvukate turunduskontseptsioonide taustal ei ole jooksujalatsite paari valimine lihtne ülesanne.
Siin on mõned nõuanded, mis aitavad teil tuvastada olulised punktid, mis võimaldavad teil oma tegevust täielikult nautida, olgu selleks asfaldil jooksmine või terviserada.
Põhipunktid
- Harrastuse tüüp: maastik (asfalt, terviserada, segamaastik), distants (< 10 km, 10 km kuni poolmaraton, pikad terviserajad ja maraton), intensiivsus (vaba aeg, treening, võistlus);
- Jooksja tüüp: jooksja kaal ja kehastus, samm ja jalarünnak (pronatsioon, supinatsioon, kanna rünnak, kesktallaga samm);
- Jalatsite omadused: drop, pehmendus, painduvus, stabiilsus, hingavus ja veekindlus.
MILLIST TÜÜPI JOOKSJA TE OLETE?
MAASTIK
Maanteejalatsid eelistavad pehmendust, kuna löögid asfaldil on lihastele, kõõlustele ja liigestele palju traumaatilisemad kui teedel ja radadel. Vastupidi, siin ei ole vaja väga väljendunud profiiliga tallasid, kuna haarduvus ei ole tegelikult probleem. Lõpuks on päälse üldiselt valmistatud hingavast võrkangast.
Terviseraja jalatsid, nagu te juba arvanud olete, on varustatud (väga) sügava profileeringuga taldadega, et tagada optimaalne haarduvus igasugustel maastikel ja kõigis tingimustes (muda, kivid, kuiv kuni väga kuiv; tasasel nagu ka tõusul, laskumisel või külgkaldega lõikudel). Looduslikud maastikud, mis nõuavad väiksemat pehmendust, nõuavad seevastu jala ja hüppeliigese täiuslikku tuge. Need mudelid on seega korraga madalamad (parema stabiilsuse jaoks), jäigemad ja tugevamad. Lisaks on terviseraja jalatsitel sageli kaitseotstarbega sisestused (esiosas) kivide löökide eest kaitsmiseks ning need on valmistatud abrasioonile vastupidavast tugevdatud kangast, et tagada vajalik vastupidavus.
Tuleb märkida, et on olemas ka segajalatsid, mis on ideaalsed jooksjatele, kes armastavad vaheldumisi joosta asfaldil ja vähe liigestatud looduslikel maastikel ning ei soovi omada mitut paari jalanõusid. See lahendus on eriti huvitav harrastusjooksjatele, kuna selline kompromiss tõhususe, haarduvuse ja stabiilsuse vahel osutub vältimatult vähem tõhusaks kui eksklusiivsed mudelid, nii Maanteel kui ka Terviserajal.
PINGUTUSE PIKKUS JA INTENSIIVSUS
Lisaks maastikule võib teie valikut suunata distants ja/või pingutuse intensiivsus. Tavaliselt eristatakse lühikeseks (kuni 10 km) ja keskmiseks distantsiks (kuni poolmaratonini) mõeldud jalatseid, mida iseloomustab suurem kergus ja suurepärane dünaamilisus, ning pika distantsi (maratonid ning pikad ja üliterviserajad) jalatseid, mis suudavad keha poolt kogetud tuhandeid lööke rahulikult vastu võtta.
Mida pikem on distants, seda rohkem on kohal pehmendus ja mugavus, et tagada ühesugused aistingud kogu pingutuse vältel ja kaitsta teie keha.
Lisaks distantsile võib pingutuse intensiivsus tingida ka selle või teise mudeli valiku: vaba aeg juhuslikule jooksjale, kes soovib lihtsalt treenida, treening regulaarsele jooksjale (need mudelid näitavad sageli paremat vastupidavust) ja võistlus, mis on suunatud ainult sooritusele, olles loodud kiireks jooksmiseks, kuid vastutasuks sageli väiksema vastupidavusega.
JOOKSJA KEHASTUS
Kõike seda tuleb siiski kaaluda teie kehastuse järgi, sest üks ja sama paar võib sobida maratonil „kergele" jooksjale, samas kui „massiivsem" jooksja ei tohiks seda kasutada üle 10 km, et mitte vigastuse ohtu sattuda.
Üldiselt eelistavad kergekaalulised jooksjad vastupidavuse ja kerguse ühendavat jalatseid, samas kui „rasked" jooksjad (> 85 kg meestel ja> 70 kg naistel) eelistavad jala ja hüppeliigese tuge, suurt stabiilsust ja tugevat pehmendust, eriti kanna piirkonnas, näiteks kõrgtihedusvahumiga tald.
SAMMU TÜÜP
Veel mõni aasta tagasi peeti pronatsiooni astet määravaks. Valik oli segmenteeritud vastavalt teie sammule; seega tuli kindlaks teha, kas olete supineerija (jalg rünnab välimiselt küljelt), proneerija (jalg rünnab sisemiselt küljelt) või universaalne (jalg on rünnakul tasane ja maapinnaga paralleelne).
Tegelikkuses pole tähtis, kuidas te oma sammu alustate, kui teil ei ole vigastusi ega ebamugavust. Tänapäeval on enamik jooksujalatseid neutraalsed või universaalsed ja sobivad suurele enamusele jooksjatele. Ja kui see nii ei ole, võivad ortopeedilised sisetallad, mis on ideaaljuhul valmistatud spordipodoloogide poolt, anda teile vajaliku toe.
Seda, mis peaks teid rohkem suunama, on pigem viis, kuidas te maapinda rünnata: kannarünnak või kesktallaga samm. Üldiselt kalduvad algajad jooksjad ja/või aeglases tempos jooksjad kõigepealt kanda maha panema, mis nõuab olulist pehmendust jalatsi tagaosas ja kõrget dropit (kõrguserinevus taga- ja esiosaga vahel; vt allpool).
Vastupidi, kogenum jooksja kasutab nn kesktallaga sammu, see tähendab, et jalg asetatakse üldiselt tasaselt, mis võimaldab lööklaine paremat jaotumist. See samm on lisaks efektiivsemale veel kehale kasulikum, vähendades lööke ja seega vigastusriski. Sellisel juhul sobib ja on tõhusam madal, isegi null-drop.
KÕIK JOOKSUJALATSITEST MÕISTMISEKS
Paljude teadusuuringute ning teadus- ja arendustööde tulemusena ei ole praegused jooksujalatsid enam võrreldavad mõne kümnendi tagustega. Kuid tõeliste innovatsioonide ja turunduskontseptsioonide vahel – kuidas orienteeruda? Siin on olulised omadused, mida uue jalatsipaari valimisel meeles pidada.DROP
Nagu eespool mainitud, on drop kanna ja jalatsi esiosaga vaheline kõrguserinevus. Üsna hiljutine, kuid ometi on dropist saanud möödapääsmatu näitaja ja paljude jooksjate jaoks kõige tähtsam omadus ühe mudeli valimisel teise asemel.
Drop varieerub tavaliselt 0 kuni 13 mm vahel. Mida väiksem on väärtus, seda tasasem on jalg, seega lähemal „looduslikule sammule", mis on siiski enamiku jooksjate jaoks ebaloomulik, kuna nõuab veidi jalatehnikat ja õppimist.
Algajatel ja suure kehakaaluga jooksjatel on kasulik valida mudel, millel on suur drop – alates 8 mm –, et nautida head pehmendust ja vähendada oluliselt valu, isegi vasika ja kanna vigastuste riski. Kuid pikas perspektiivis võib see toime olla vastuproduktiivne ja viia jooksja nõiaringi: kõrge drop tagab hea pehmenduse, kuid kutsub rohkem esile kanna rünnaku, mis omakorda nõuab rohkem pehmendust. Sellest tuleneb suurem vigastusoht pikas perspektiivis.
Kui olete kogenud ja vormis jooksja, pakub madal drop vahemikus 0 kuni 6 mm teile rohkem jalaaistinguid ning sobib teile seega paremini, võimaldades teil läheneda kuulsale „loomulikule sammule", mis tagab parema tõhususe ja vähem vigastusi.
Kui soovite dropit vähendada, tehke seda järk-järgult, etappide kaupa, sest vastasel juhul võib liiga järsk kehahoiaku muutus vigastuse põhjustada.
Tuleb ka märkida, et drop on tavaliselt antud standardsuuruse 43 jaoks. Seega on sama mudeli puhul suuruse 37 drop väiksem kui suuruse 47 oma. Kanna ja esijala vahelist kallet oleks asjakohasem nimetada kaldeks.
Lisaks ei ole ainult dropist rääkimine eriti asjakohane – selles valdkonnas tuleb arvesse võtta teisi kriteeriume, näiteks kõrgust, kuna sama dropiga kaks jalatist võivad taldade kõrguse poolest olla kardinaalselt erinevad.
PEHMENDUS
Mida suurem on talla kõrgus, seda rohkem pehmendust pakub jalats, see tähendab, et see neelab lööklaine toetusel. Pehmendust saab saavutada erinevatel viisidel: erineva tihedusega vaht, geel, kautšuk – kõik need tehnoloogiad on võrdsed ja seega ei peaks te oma valikut sellel kriteeriumil põhinema, vaid pigem jalatsi pakutaval pehmendustasemel.
Maastiku osas, nagu eelnevalt mainitud, nõuab asfaldil jooksmine rohkem pehmendust kui terviserajal.
Jooksustiili osas nõuab kannarünnak rohkem pehmendust kui kesktallaga samm, samuti suure kehakaaluga jooksjad.
Kuid olge ettevaatlik ja ärge valige liialt suure pehmendusega jalatsi, kuna see võib kahjustada stabiilsust, täpsust ja eelkõige dünaamilisust. Teie otsustada, millist omadust soovite eelistada. Kõik on maitse ja prioriteedi küsimus.
PAINDUVUS
Jalatsi painduvus väljendab selle võimet deformeeruda>, et saata teie liigutusi ja maastiku muutusi. Pehme jalatsi eelistab kogenud jooksjaid, kuna see pakub maksimaalset kontakttunnet maapinnaga. Kuid see nõuab liikumiseks rohkem pingutust. Vastupidi pakub jäik jalats vähem aistinguid, kuid on dünaamilisem. See võimaldab ka jalga paremini toetada. Seega on see lahendus, mida tuleks kaaluda vähem toonusel jooksjatele ja suure kehakaaluga jooksjatele.
Ükskõik mida, nagu pehmenduse puhulgi, on kõik küsimus prioriteedist ja maitsest.
Märkus: Mõne aasta eest ilmusid ka jäigad mudelid, mis on mõeldud sooritusvõimet otsivatele võistlejatele, sisaldades vedru funktsiooniga süsinikkiudplaati. Löögil talletatud energia vabaneb põrkel, võimaldades veelgi kergema ja tõhusama sammu. Soovitatav eelkõige võistlusteks, kuna selliste jalatsite liiga sage ja eriti ainueksklusiivseks kasutamine võib olla vigastuste allikaks.
STABIILSUS
Stabiilsus on üks olulisemaid omadusi ja samal ajal üks raskemini hinnatavaid, kuna see sõltub väga paljudest parameetritest, nagu jalatsi kõrgus, painduvus ja kuju (rohkem või vähem kõrge ja ümbritsev).
HINGAVUS JA VEEKINDLUS
Enamik jooksujalatseid on kavandatud maksimaalse hingavuse tagamiseks, et piirata jala kuumenemist ja ülekuumenemise tunnet. Siiski on mõned mudelid – peamiselt terviseraja suunitlusega – mis on varustatud vett tõrjuva või isegi veekindla membraaniga, mis võivad osutuda kasulikuks märgade väljasõitude ja/või raske maastiku puhul.
KAAL
Klassikalise jalatsi kaal jääb kõige sagedamini vahemikku 250–300 grammi. Üle selle nõuab jalanõu igal sammul rohkem energiat … kuid on kindlasti ka mugavam, suurema pehmendusega.
Kergemad mudelid (alla 200 grammi) on küll dünaamilisemad, kuid mugavuse, pehmenduse, stabiilsuse ja terviseraja puhul ka kaitse arvelt. Lisaks on nende mudelite eluiga sageli palju lühem, tihti kaks korda lühem.
Märkus: jooksujalatsite eluea kohta on üldiselt kokku lepitud, et klassikaline paar suudab teid saata kuni umbes 1200 km, kusjuures see näitaja sõltub ilmselgelt väljasõitude tüübist, nende sagedusest ja teie kehastusest.
Ainult võistluseks mõeldud paarid (sobivad ka intervallitreeninguteks rajal) on palju lühema elueaga – 200–500 km, harva rohkem.
SUURUS
Jalatsi suuruse valik on ühtaegu lihtne ja keerukas, kuna see põhineb peamiselt jala pikkusel.
Selle määramiseks mõõtke jala pikkust lameda jalaga, kandast kuni pikima varba tipuni. Kõige usaldusväärsema mõõtmise saamiseks asetage jalg kindlalt paberilehele, märkige pliiatsiga mõlemad äärmed, tõstke jalg üles, seejärel mõõtke kahe märgi vaheline kaugus. Lisage jala pikkusele turvalisuse tagamiseks umbes 0,5 cm ja tutvuge kaubamärgi suurusejuhendiga.
Tähelepanu: kaubamärkide vahel on suured suuruste erinevused. Seega ei pruugi teie suurus ühel kaubamärgil vastata samale suurusele teisel kaubamärgil.
Arvesse tuleb võtta ka jala laiust, eriti kui teil on väga laiad jalad. Sellisel juhul võib olla mõistlik valida üks number suurem, et vältida ebamugavust. Selle vältimiseks pakuvad mõned kaubamärgid sama suuruse jaoks mitut laiusvalikut.
KINNITUSMEHHANISMI SÜSTEEM
Kuigi enamik jalatseid pakub klassikalist paelasüsteemi, on mõnel mudelil kaablid ja nupuga või mikromeetrilise klambriga pingutussüsteem, sarnaselt sellele, mida leidub sageli jalgrattajatsitest. Need süsteemid võimaldavad pingutuse paremini üle jala jagada ja survepunktide tekkimist vältida, kuid on sageli reserveeritud kõrgeimatele mudelitele ja seega kallimatele. Lihtne ja ökonoomne viis saavutada korraga nii mugavust, tõhusust kui ka triatlooni puhul kiiruse võitmist üleminekufaaside ajal on asendada originaalpaelad kiiresti elastsete paeltega. Need pakuvad eelise, et jalatseid saab mõne sekundiga jalga panna ja jalal on ideaalne ja pidev surve, olenemata pingutuse pikkusest ja intensiivsusest.
MILLISED JALATSID MINU HARRASTUSELE?
Vastavalt oma kehastusele, jooksmisviisile ja eesmärkidele peate eelistama pehmendust, painduvust, stabiilsust või kergust ning rohkem või vähem kõrget dropit.
-
Vaba aeg / Algaja
Eelistage siin mugavust. Stabiilne jalats, millel on hea pehmendus, piisavalt jäik, dropiga üle 8 mm, on suurepärane meeldivate ja vigastusohutu juhuslike vaba aja väljasõitude jaoks. Valige maantee, segapaar või terviseraja paar vastavalt keskkonnale, kus jooksete. Kui otsite mitmekülgsust, osutub segapaar ideaalseks. Suure kehakaaluga jooksjad peaksid valima mudeli, mis pakub eriti head pehmendust, 10 mm dropiga, isegi rohkem.
-
Maantee võistlus
Siin eelistatakse eelkõige kergust ja tõhusust. Vastavalt maitsele sobib väga pehme või vastupidi väga jäik süsinikkiudplaadiga mudel. Võistlusmudelid sobivad ka intervalltreeninguteks (rajal). Sageli minimalistlikud, on need mudelid mõeldud eelkõige lühikesteks distantsideks. Kaugemate distantside puhul tuleb pöörduda maratonimudelite poole või valida vahepealne treening/võistlus mudel.
-
Maantee treening
Kui jooksite sportlikumas lähenemises, eesmärgiks treeningute ettevalmistamine, võib veidi pehmem paar olla kasulik jalatehnika, eriti kesktallaga sammu tõhusaks arendamiseks. Et mitte vigastada, hoidke siiski mõistlik pehmendus. Lisaks eelistatakse siin vastupidavust kergusele. Treeningutüüpi mudel sobib ka pikaajaliste võistluste jaoks kesktaseme jooksjatele (maraton umbes 3:30 ajaga).
-
Terviseraja võistlus
Kõik sõltub siin pingutuse kestusest. Lühikestel terviseradadel (kuni 20/30 km) on dünaamiline ja kerge paar täiesti põhjendatud. Seevastu pikkadel terviseradadel ja veelgi enam ultratel ei ole kiirus määrav tegur. Esmatähtsad punktid on mugavus, haarduvus ja terviku stabiilsus, et kompenseerida jalavigu, mis füüsilise ja vaimse väsimuse tõttu paratamatult esinevad.
-
Terviseraja treening
Siin tuleb valida paar, millel on piisavad naastud vastavalt maastikule, ning mis pakub piisavat kaitset, eriti jala esiosas. Kui harrastate regulaarselt nii maantee- kui ka terviseraja jooksmist ja soovite kõike teha ühe paariga, pakuvad mõõdukad naastud (4–6 mm) head haarduvust ilma asfaldil tõhusust liialt kahjustamata. Sõltuvalt maastikust võib olla kasulik turvaline mudel, mis mähib hüppeliigese paremini.
Découvrez tous nos conseils & Tutoriels
